Keel- kommunikatsiooni ja kultuuri osa

Juhtusin täna televiisorist vaatama ETV saadet "Vabariigi kodanikud", saate teemaks oli vene koolides toimuv üleminek eestikeelsele õppele. Seoses seal kuuldu ja nähtuga mõtlesin, et on õige aeg oma blogi täiendada, kuna ka see teema seostub väga hästi kommunikatsiooniga.
Saan  väga hästi aru teema tõsidusest, kuna Eesti riik soovib kõiki siin sündinud ja elevaid kodanike sulandada meie kultuuriruumi, anda läbi keeleõppe kõigile võrdne võimalus kaasa rääkida riigi arengus ja olla täisvääruslik elanik. Et seda kõike teha on vaja osata selle riigi keelt kus me elame. Ja seda pakub riik tasuta- miks mitte seda võimalust kasutada!!
Keel annab meile võimaluse olla kursis riigis toimuvaga, saada adekvaatset infot ja kaasa rääkida arengus.

Saade tekitas minus kahetisi tundeid. Kõik saates osalejad rääkisid eesti keele vajalikkusest venekeelse elanikonna jaoks. Mis on väga positiivne ja näitab ka vene kogukonna soovi sulanduda Eesti ühiskonda. Probleemiks oli see millises ulatuses õpetada õppeainedi eesti keeles, kas 60% või 40%. Kui õpetada 60% ainetest eesti keeles, siis kardetakse et õpitulemused langevad ja väidetavalt on juba praegu eesti keeles õpetatavate ainete eksamitulemused langenud. Kuid kui me alustame piisavalt vara keele õpetamist ja meil on piisa kvalifikatsiooniga õpetajaid, kes seda teevad, siis ei näe ma siin probleemi, miks peaõpitulemused peaksid langema. Saan aru, et keel on kultuuri osa ja siin elavad vene rahvusest kodanikud soovivad oma kultuuri säilitada ka Eestis elades, kuid arvan, et seda saab teha ka nii, et kooliharidus omandatakse riigikeelses. Me ei nõua ju välismaale elama minnes, et meie lastele õpetatakse matemaatikat ja füüsikat eesti keeles! 
Saates näidati intervjuusid ka Narva koolide direktoritega, kes peaksid ju olema eeskujuks õpilastele, kuid kui ka nemad ei saa isegi reporteri poolt esitatud küsimustele vastatud eesti keeles, siis kuidas nad suudavad oma õpilasi igapäevaselt motiveerida eesti keelt õppima! Nemad on need kes peavad näitama eeskuju ja olema motovaatoriteks. Samas kui saates intervjuu andnud Kohtla-Järve vene kooli direktor oli vastandiks Narva koolide direktoritele ja oli ka väga positiivse suhtumisega teemasse.
Ma arvan, et asi ei ole riigi poolse suutmatusega tagada piisavalt eesti keelseid õpikuid, eesti-vene sõnaraamatuid, mida toodi ka välja kui nõrku kohti süsteemis, vaid ikka kõikide tahtes ja maailma vaates.
Kui me tahame muutuda ja muuta maailma, siis tuleb alustada endast!!

ÄRA TAHA MUUTA MAAILMA, MUUDA ENNAST, SIIS MUUTUB KA MAAILM!



 

Minu esimesed sammud kommunikatsiooni voo täitmisel

Nagu me kõik oleme kunagi õppinud kõndima, tegema oma esimesi samme, mis ei olnud kõige lihtsam tegevus, kuid vaatamata sellele, et see ei õnnestunud esimesel korral ja kindlasti mitte ka teisel või kolmandal korral, me ei loobunud proovimast uuesti ja uuesti. Me kõik oleme saanud sellega hakkama. Siis täna alustades oma elu esimest blogi sissekannet tundus mulle,et ma teen järjekordselt oma elus esimese samme, et täita aktiivselt kommunikatsiooni voogu ja mitte jätta selle täitmist teistele. Kuna kommunikatsiooni voog ei peatu kunagi ja kui sa seda ise ei täida, siis täidetakse see sinu eest ja sul ei pruugi jääda võimlust seda ise õiges suunas juhtida.

Me elame ajal mil kommunikatsioon areneb väga suure kiirusega ja sellel on ühiskonnas väga suur tähtsus. Läbi oma tänase esimese sammu tahan ma muutuda kommunikatsiooni voo juhtijaks, siiani olen olnud peamiselt vaataja. Üks mida ma kindlasti esimeset loengust õppisin oli see, et me peame kõik olema aktiivsed ja osaleme kommunikatsiooni voo juhtimises, milleks meile tänaspäeva ühiskond on loonud suurepärased võimalused. Selleks me ju siin olemegi, et õppida ja see ellu rakendada.
Me peame ise looma uusi tähendusi ja suhteid, samas tegema seda nii, et ka kõik teised sellest aru saavad selliselt nagu me ise seda mõtleme. Seda kõike on võimalik teha mitmeti- läbi vaikuse, pildi, heli, sõna, jne. Kuid kindlasti sõnal on siin kõige suurem jõud. 

Samas seda kõike tuleb teha väga targalt ja teadlikult ja formuleerida oma sõnumid arusaadavalt. Me peame vastutatama selle eest mida me edastame, samas ka selle eest, et kõik sõnumi saajad sellest ka aru saaksid. Meie ühiskonnas palju selliseid, kes paiskavad suure hulga infot kommunikatsiooni voogu, kuid nad ei taha selle sisu eest vastustust võtta. Läbi kõikide nende võimaluste mida me omame, et edastada sõnumit, millel on suur võim, peame me endale võtma ka vastutsue. Kui sa omad võimu, pead selle eest ka vastutama. Kuid kui sa kardad võtta vastustust, siis ei tohiks sa omada ka võimu. Lisaks vastutsue võtmisele, peame me ka üles näitama lugupidamist kõikide nende vastu, kellele me sõnumi edastame. Pahatihti üritatakse jääda anonüümseks ja vastupidi lugupidamisele, näidatakse üles lugupidmatust teiste vastu läbi oma sõnumite. Me kõik peame võtma endale kohustuse õppima ise ja ka õpetama nii teisi, kui ka oma järeltulevat põlve, kuidas kasutada meile antud võimu vastutustundlikult. Meie ühiskonnas on ka kombeks peita sõnumeid "ridade vahele". Mis ei ole kombeks kõikidele kultuuridele ja kui mõni inimene väljaspoolt meie kultuuriruumi juhtub antud sõnumit lugema, võib jääda see temale arusaamatuks.

Tundub, et minu esimene samm on veninud juba küllalt pikaks ja on aeg see lõpetada, et koguda jõudu järgmisteks, juba tugevamateks ja kindlamateks sammudeks!

Edu kõikidele!