Keel- kommunikatsiooni ja kultuuri osa

Juhtusin täna televiisorist vaatama ETV saadet "Vabariigi kodanikud", saate teemaks oli vene koolides toimuv üleminek eestikeelsele õppele. Seoses seal kuuldu ja nähtuga mõtlesin, et on õige aeg oma blogi täiendada, kuna ka see teema seostub väga hästi kommunikatsiooniga.
Saan  väga hästi aru teema tõsidusest, kuna Eesti riik soovib kõiki siin sündinud ja elevaid kodanike sulandada meie kultuuriruumi, anda läbi keeleõppe kõigile võrdne võimalus kaasa rääkida riigi arengus ja olla täisvääruslik elanik. Et seda kõike teha on vaja osata selle riigi keelt kus me elame. Ja seda pakub riik tasuta- miks mitte seda võimalust kasutada!!
Keel annab meile võimaluse olla kursis riigis toimuvaga, saada adekvaatset infot ja kaasa rääkida arengus.

Saade tekitas minus kahetisi tundeid. Kõik saates osalejad rääkisid eesti keele vajalikkusest venekeelse elanikonna jaoks. Mis on väga positiivne ja näitab ka vene kogukonna soovi sulanduda Eesti ühiskonda. Probleemiks oli see millises ulatuses õpetada õppeainedi eesti keeles, kas 60% või 40%. Kui õpetada 60% ainetest eesti keeles, siis kardetakse et õpitulemused langevad ja väidetavalt on juba praegu eesti keeles õpetatavate ainete eksamitulemused langenud. Kuid kui me alustame piisavalt vara keele õpetamist ja meil on piisa kvalifikatsiooniga õpetajaid, kes seda teevad, siis ei näe ma siin probleemi, miks peaõpitulemused peaksid langema. Saan aru, et keel on kultuuri osa ja siin elavad vene rahvusest kodanikud soovivad oma kultuuri säilitada ka Eestis elades, kuid arvan, et seda saab teha ka nii, et kooliharidus omandatakse riigikeelses. Me ei nõua ju välismaale elama minnes, et meie lastele õpetatakse matemaatikat ja füüsikat eesti keeles! 
Saates näidati intervjuusid ka Narva koolide direktoritega, kes peaksid ju olema eeskujuks õpilastele, kuid kui ka nemad ei saa isegi reporteri poolt esitatud küsimustele vastatud eesti keeles, siis kuidas nad suudavad oma õpilasi igapäevaselt motiveerida eesti keelt õppima! Nemad on need kes peavad näitama eeskuju ja olema motovaatoriteks. Samas kui saates intervjuu andnud Kohtla-Järve vene kooli direktor oli vastandiks Narva koolide direktoritele ja oli ka väga positiivse suhtumisega teemasse.
Ma arvan, et asi ei ole riigi poolse suutmatusega tagada piisavalt eesti keelseid õpikuid, eesti-vene sõnaraamatuid, mida toodi ka välja kui nõrku kohti süsteemis, vaid ikka kõikide tahtes ja maailma vaates.
Kui me tahame muutuda ja muuta maailma, siis tuleb alustada endast!!

ÄRA TAHA MUUTA MAAILMA, MUUDA ENNAST, SIIS MUUTUB KA MAAILM!